Teen silmad lahti - telk, magamiskotid... ahjaa mingi tsiklimatk on. Äratajaks ei ole üle pika aja mitte äratuskell vaid hommikune telgisaun. Kiirelt tuleb ukselukud pärani lahti kiskuda ja mõne hetke pärast teeb jahe õhk juba mõistuse selgemaks. Ilm tundub mõnus ja meel on hea, ainult kurgud annavad mõlemal tunda ja esimesed ärkvelolekutunnid on neelatada päris valus. Kuidagi ilma ütlemata ja väga sujuvalt jaotuvad automaatselt hommikused ülesanded, Raili hakkab asju kokku toppima ja ma üritan hommikusööki teha ehk siis kõrvetan kõik esimesed kolm muna meie ainsa alumiiniumist matkapanni külge ja ülejäänud kolm lõpetavad võssa visatuna sest toorest muna ma ka süüa ei taha. Peale viite minutit pannikraapimist selgub et see tuleb maha kanda ja edasiseks kasutamisks ta ei kõlba. See äge kauaoodatud "matkakokkamine" ei lähe mitte nii nagu ette kujutatud. Seisatame korra nukralt leinates enda panni. Õnneks on meil veel mingi pisike pott ka kus sees saab eilsest allesjäänud makaronirooga soendada. Soendame enda konte hommikupäikese käes, võitleme sipelgatega ja sööme kõhud täis.
Üpris ruttu on kogu kola tsikli peal ja saab taas maantee peale kihutama, alguses on vaheldus aga eesti metsade vahel muutub see kihutamine jube ruttu tüütuks. Kõige rohkem kardan ma seda enda nö. mõtetesse unustamist tee peal, kes on kunagi pikki päevi tsikliga maanteel olnud see teab, see kui ühel hetkel võpatad ja sunnid ennast ikka 100% mõtetega enda ees olevale keskenduma. See nö. autopiloot on kaunis kerge tulema vahepeal ja enda erksana hoidmine on vahel paras väljakutse. Jõuame rohtu kasvanud Läti piirini, mind kohati siiani natuke hämmastab see et sa võid lihtsalt täiesti vabalt riigist riiki kihutada, ainult mõni kaamera nõutult piiri peal jälgimas. Kuna Palanga pidi räme turistilõks olema ja kõik raha ära sööma (mida meil praktiliselt ei olegi) siis me otsustasime kihutada hoopis Klaipedasse ja siis järgmisel päeval sealt otse alla Poola. Läti möödub vägagi kiirelt ja märkamatult ületame Leedu piiri, maastik muutub juba nõksu maalilisemaks ja huvitavamaks. Esimesed kiirteed ja kiiruskaamerad millega ma kohe mitte kuidagi ei suuda hästi läbi saada, ikka ja jälle läheb 20 ja 30 lubatust üle nii et ise ei pane tähelegi, tahtmine kaugemale ja kaugemale jõuda on liiga suur. Eks näha ole kui palju neid trahve pärast koju saadetakse.
450KM hiljem oleme me lõpuks Klaipedas ja avastame tõsise ahastusega kaarti lahti lüües et Leedu vasakul all on t****mingif*** venelaste oblast. Helistan mitu tuttavat läbi et veenduda selles et ma olen geograafiline idioot ja et jah tõesti ongi mingi killuke venemaad Leedu all kuskohast läbi sõita ei saa. See tähendab meile umbes 300KMst lisaringi läbi Kaunase. Hambad ristis ja sooled frustatsioonist segamini istume me uuesti tsikli selga, väsinud, tülpinud ja higised kuna temperatuur on konstantselt +30 ja asfalt +45 juba Leeduski. Kavatseme veel täna Kaunasesse jõuda et see ring jääks siis tänasesse ja homme oleks hea Kaunasest startida. Sõidame umbes 5km linnapiiri poole ja jääme raudtee ülesõidukohas mööduvat rongi ootama, poole ootamise pealt keeran tsikli autoderivist välja ja tagasi ranna poole. Me tulime siiski puhkama mitte mingit enesetapumissiooni sooritama käib mul mõttest läbi. Pargime tsikli kuhugi vanalinna varjulisse hoovi ja vahetame riided, üks mõnusamaid tundeid. Sõiduriided saab ka kuidagi suure vaevaga kohvritesse ära mahutatud, kate masinale peale, kaamera õlale ja olemegi turistid valmis. Nii võiks juba täitsa inimese tunnegi tulla aga peale veerandtunnist jalutamist hakkab organism meenutama et sa pole ju täna midagi söönudki peale hommikuse makaroniroa. Ehk siis romantilisest jalutuskäigust mere ääres saab kaunis ruttu paaniline ostukeskuse või toidupoe otsimine. Lõpuks leiame mingi veidra Konsumilaadse asutuse, haaran "sooja" toidu letist kaks, nagu hiljem selgub, heeringaburgerit???, mõned karbid maitsetut Leedu salatit ilma lihata ja sardellid mille jahusisaldus oli vist 80% kuna seal poes lihtsalt ei leidund paremat. Aga nagu lapsest saati on õpetatud siis söök on söök ja tehniliselt saame peale kümmet minutit "piknikku" kõhu täis.
Näeme ägedat Leedu päästekomando autot majade vahel seismas ning üritame sellest pilti teha, kahjuks aga proovib päästekomando meid alla ajada ja pilditegemisest ei tule midagi välja. Näeme veel mingisugust turu moodi asja kus kohalikud õlut joovad ja väikest parki kus kohalikud õlut joovad ja siis vist mingit raekoja platsi kus ka, kohalikud õlut joovad. Arvatavasti on see seotud faktiga et on Laupäeva õhtupoolik. Vahetame jälle riided ja küllaltki vastumeelselt asume taaskord teele, Gepsi taome sisse Kaunas. Ruttu läheb pimedaks ja suure tuulega eriti jahedaks. Keerame tankimiseks järjekordsesse bensiinijaama ja näeme selle taga mõnusat tiigiäärset Hostelit. Kõhkleme algul kuna koht näeb üpris uhke välja aga tõelise mehena saadan ma hetke pärast Raili uksi katsuma ja omanikku otsima. Teeme mõned tiirud maja ümber ja lõpuks kohtume omanikuga - eriti lõbusa keskeas Leedukaga. Soovitab meil Tsikli maja taha parkida, öö hinnnaks kahele on 20 eurot - mu hing naeratab. Nii rampväsinuna ja läbihigistanuna pääseda pehmesse voodisse ja pääseda kogu sellest telgikammajaast on selles olukorras üks parimaid uudiseid. Kui ma aus olen siis ma oleksin selle toa eest vabalt ka 40 eurot välja käinud ja ikka õnnelik olnud. Esimesed 25 minutit tantsin ma suurest õnnest keset tuba. Peale seda täituvad kiirelt kõik seinakontaktid - laptop, telefonid, kaamera, akud jms.
 |
| Hostelituba Klapeida ja Kaunase kusagil keskel kiirtee ääres. |
Video hommikusest laagriplatsist:
Video Leedust teel olles:
Video Leedust Klapedast teise päeva õhtul:
Mulle meeldib, et neid mune kaks korda kolm oli, aga miks neid teisi enam keeta ei saanud? :D Halvaks olid läinud? Ja seda, et end mõttesse unustada võid ei tasu vist Railile sõidu alguses öelda. Muidu esiteks, ta võib terve sõidu end tunda nagu kalju ääres, mis talle võibolla meeldib, ei oska öelda, pole ammu rääkinud. Teiseks ta võib sind keset mõttes olemist torgata, et uurida kas ikka keskendud, mis võib mitte nii ilusalt lõppeda, kui see sind ehmatama peaks.
ReplyDeleteTore muidugi, et euroopa kuumeimad päevad just teie reisi peale sattusid.
Lahe lugeda sellest seiklusest.
- Valter
Tänud heade sõnade eest. Järgmine aasta tuleks vist veidi jahedamal ajal minna isegi, päev otsa otse sellise kuumuse all olla hakkab täitsa ajudele kui oled harjunud meie eesti halv suusailmaga.
DeleteMunaisu läks lihtsalt ära peale sellist jamamist :)
Natuke on tunne, et see sikliga matkamine on jube piin... Kui pisut optimistlikumalt ja positiivsemalt suhtuda, võib reis palju nauditavam olla. :)
ReplyDeleteLätileedupoola liiklusega harjub kiiresti, ma pidin esimesel korral ikka korralikult püksid täis laskma, kui kaks autot kõrvuti mulle vastu tulid, aga siis tõmbasin teeserva, kõik mahtusid ilusti ära. Mõne aja pärast juba tundus päris ok. Enne Warssawit on ka Poolas mõnusad ja odavad öömajad,nii30-35 € öö kahele koos hommikusöögiga.Peale Poola pealinna kusagilt maalt hakkavad mäed ja ka vanalinnadega asulad, läheb Poola päris ilusaks. Erit Poola-Tshehhi piiripunkti juures(nime täpselt ei mäleta, kunagi ammu sattusin sealt läbi minema) on loodus päris kena. Head reisi ja tänud seikluste jagamise eest :D
Ei ole ta suurem osa ajast nii piin midagi, mul lihtsalt esimene kord, kõik on uus ja ehk vanale motomatkajale võibki tiba liialdatud tunduda :) Niipalju kui sai siis ikka katsusime positiivset suhtumist hoida.
Delete